Lühike vastus on jah – enamik Eestis paigaldatavaid õhksoojuspumpasid vajab ehitusteatist ja projekti.
Milliseid dokumente täpselt vaja on, sõltub siiski hoone liigist, suurusest ning sellest, kas soojuspump on juba paigaldatud või alles planeeritakse selle paigaldamist.
Selles juhendis selgitame samm-sammult:
• millal on ehitusteatis kohustuslik;
• millal piisab kasutusteatisest;
• kuidas käib õhksoojuspumba seadustamine;
• milliseid dokumente tuleb esitada;
• kui kaua menetlus üldjuhul kestab;
• miks tasub soojuspump seadustada enne kinnisvara müüki või kindlustamist
Kui soovid õhksoojuspumba seadustada ilma kogu ehitusõigust ise läbi töötamata, saad tellida vajaliku dokumentatsiooni ka spetsialistidelt.
Sisukord
• Millest tuleneb ehitusteatise kohustus?
• Kuidas ehitusseadustikust õige nõue leida?
• Millal ehitusteatist vaja ei ole?
• Kuidas õhksoojuspump seadustada?
• Miks tasub õhksoojuspump seadustada?
• Kui kaua õhksoojuspumba ehitusteatise menetlus kestab?
• Korduma kippuvad küsimused (KKK)
• Kui palju maksab õhksoojuspumba seadustamine?
• Levinumad vead õhksoojuspumba seadustamisel
• Kelle poole pöörduda õhksoojuspumba seadustamiseks?
• Miks valida ehitusteatis.ee?
• Kokkuvõte
Millest tuleneb ehitusteatise kohustus?
Alloleval joonisel on näide ehitusseadustiku lisa 1 tabelist.
Joonis 1. Väljavõte ehitusseadustiku lisa 1 tabelist, mille alusel määratakse, kas õhksoojuspumba paigaldamiseks on vajalik ehitusteatis ja projekt.
Kuidas ehitusseadustikust õige nõue leida?
Võtame näiteks 100 m² ehitisealuse pinnaga ühepereelamu.
Ehitusseadustiku lisa 1 tabelist tuleb valida rida „Ehitusaluse pinnaga üle 60 m²“, sest see vastab antud näites oleva elamu mõõtmetele.
Ehitusseadustiku järgi käsitletakse tehnosüsteemi muutmist ehitise ümberehitamisena. Tehnosüsteemi muutmise alla kuuluvad näiteks:
• õhksoojuspumba paigaldamine;
• ventilatsioonisüsteemi rajamine või muutmine;
• küttesüsteemi muutmine;
• jahutussüsteemi rajamine;
• elektripaigaldise olulised muudatused.
Kui nüüd vaadata sama tabeli veergu „Ümberehitamine – ainult tehnosüsteemi osa“, on näha, et sellise elamu puhul tuleb enne tööde alustamist esitada:
• ehitusteatis;
• projekt (üldjuhul eelprojekt).
Joonis 2. Ehitusseadustiku lisa 1 väljavõte, mis näitab, et üle 60 m² elamu tehnosüsteemi ümberehitamisel on vajalik ehitusteatis koos projektiga.
Millal ehitusteatist vaja ei ole?
Sama tabelist saab välja lugeda ka erandid.
Näiteks:
• alla 20 m² ja kuni 5 meetri kõrgune elamu või selle teenindamiseks vajalik hoone ei vaja üldjuhul ei ehitusteatist ega projekti;
• 20–60 m² ja kuni 5 meetri kõrgune elamu vajab tavaliselt ehitusteatist, kuid projekti nõue võib olla erinev sõltuvalt konkreetsest juhtumist
Praktikas moodustavad alla 60 m² elamud siiski väikese osa Eesti elamufondist. Enamiku ühepereelamute, paarismajade ja korterelamute puhul on õhksoojuspumba paigaldamiseks vajalik ehitusteatis koos projektiga.
Kuidas õhksoojuspump seadustada?
Õhksoojuspumba seadustamine sõltub peamiselt sellest, millal pump paigaldati ja kas paigalduse kohta on dokumentatsioon olemas.
Praktikas jagunevad olukorrad kaheks.
Variant 1 – õhksoojuspump paigaldatakse pärast 01.07.2015 või alles planeeritakse paigaldada
Kui õhksoojuspump paigaldati pärast 1. juulit 2015 või soovitakse see alles paigaldada, tuleb üldjuhul läbida tavapärane ehitusmenetlus.
See tähendab, et enne paigaldamist tuleb:
1. koostada nõuetekohane projekt;
2. esitada ehitisregistris ehitusteatis;
3. oodata kohaliku omavalitsuse menetlust;
4. pärast paigaldamist esitada kasutusteatis.
Kui kõik nõuded on täidetud ja kasutusteatis kinnitatakse, on õhksoojuspump seadustatud.
1. Projekti koostamine
Esimene samm on koostada õhksoojuspumba projekt. Enamasti piisab eelprojektist.
Kuigi tegemist ei ole suure ehitusprojektiga, peab projekt vastama kehtivatele nõuetele. Näiteks peavad selles olema:
• projekti koostaja andmed;
• projekti number;
• kuupäev;
• joonised ja mõõtkavad;
• tehnilised andmed;
• tiitelleht;
• seletuskiri.
Lisaks peab projekt kirjeldama piisava täpsusega, kuidas ja kuhu õhksoojuspump paigaldatakse.
Praktikas soovitame projekti koostamise usaldada projekteerijale, kes tegeleb igapäevaselt õhksoojuspumpade seadustamisega. Kuigi tehisintellekt võib aidata teksti koostamisel, ei suuda see praegu koostada nõuetekohast projekti, mis vastaks kõikidele kohaliku omavalitsuse nõuetele.
2. Ehitusteatise esitamine
Kui projekt on valmis, tuleb esitada ehitusteatis Ehitisregistris (EHR).
Ehitisregister on mahukas keskkond ning ilma varasema kogemuseta võib seal eksida. Sageli ei põhjusta probleeme mitte projekt ise, vaid valesti täidetud taotlus.
Seetõttu kasutavad paljud majaomanikud projekteerija abi ka ehitusteatise esitamisel.
3. Kohaliku omavalitsuse menetlus
Pärast ehitusteatise esitamist kontrollib taotluse üle kohalik omavalitsus.
Menetluse käigus hinnatakse muu hulgas:
• kas projekt vastab nõuetele;
• kas õhksoojuspumba asukoht on sobiv;
• kas välisosa võib mõjutada hoone välisilmet;
• kas seadme müra vastab nõuetele;
• kas projekt vastab ehitusseadustikule.
Vajaduse korral kaasatakse menetlusse ka teisi osapooli, näiteks:
• korteriühistu;
• naabrid;
• Päästeamet;
• Muinsuskaitseamet.
See sõltub objekti asukohast ja konkreetsest juhtumist.
4. Kasutusteatis
Pärast õhksoojuspumba paigaldamist tuleb esitada kasutusteatis.
Sellega kinnitatakse, et seade paigaldati vastavalt kinnitatud projektile.
Tavaliselt lisatakse kasutusteatisele näiteks:
• ehituspäevik;
• üleandmise-vastuvõtmise akt;
• fotod paigaldatud seadmest;
• muud nõutavad dokumendid.
Kui kohalik omavalitsus kasutusteatise kinnitab, on õhksoojuspump ametlikult seadustatud.
Variant 2 – õhksoojuspump paigaldati enne 1. juulit 2015 või dokumentatsioon puudub
Kui õhksoojuspump paigaldati enne 1. juulit 2015, st enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist, või selle paigaldamise kohta puudub vajalik dokumentatsioon, on menetlus üldjuhul erinev.
Sellisel juhul ei ole enamasti võimalik tavapärast ehitusteatise menetlust kasutada. Selle asemel tuleb olemasoleva olukorra seadustamiseks esitada kasutusteatis ning tõendada, et paigaldatud õhksoojuspump vastab kehtivatele nõuetele.
Oluline! Iga juhtum on erinev ning lõplikud nõuded sõltuvad konkreetsest objektist ja kohaliku omavalitsuse seisukohast. Vajadusel tasub enne menetluse alustamist nõu pidada projekteerija või kohaliku omavalitsusega.
Milliseid dokumente võib vaja minna?
Kui paigaldamise kohta puuduvad projekt, ehituspäevik või muud vajalikud dokumendid, tuleb olemasoleva olukorra hindamiseks koostada uus dokumentatsioon.
Sõltuvalt konkreetsest juhtumist võib vaja minna näiteks:
• ehitusauditit;
• elektripaigaldise auditit;
• tuleohutuse hinnangut või auditit;
• muid olemasolevat olukorda tõendavaid dokumente.
Milliseid dokumente täpselt nõutakse, sõltub nii paigaldusest kui ka kohaliku omavalitsuse nõuetest.
Miks on see variant oluliselt kallim?
Kui kõik vajalikud paigaldusdokumendid on olemas ja õhksoojuspump seadustatakse tavapärase ehitusteatise kaudu, on menetlus üldjuhul oluliselt lihtsam.
Kui dokumentatsioon puudub, tuleb aga olemasolevat olukorda hinnata tagantjärele. Selleks võib olla vaja kaasata erinevaid spetsialiste ja koostada mitu uut dokumenti.
Seetõttu võib sellise menetluse maksumus ulatuda üle 1000 euro, sõltuvalt objekti eripärast ja vajalikest audititest.
Võrdluseks – kui vajalik dokumentatsioon on olemas ning menetlus toimub tavapärases korras, saab ehitusteatis.ee kaudu koostada ehitusteatise ja projekti alates 199 eurost ning kasutusteatise alates 99 eurost.
Miks tasub õhksoojuspump seadustada?
Paljud inimesed hakkavad õhksoojuspumba seadustamise peale mõtlema alles siis, kui tekib probleem. Praktikas oleks mõistlik vajalikud toimingud teha ära juba enne, kui tekib vajadus kinnisvara müüa, kindlustust vormistada või kohaliku omavalitsusega suhelda.
Kõige sagedamini pöördutakse meie poole kolmel põhjusel.
• Kindlustus
• Kinnisvara ost või müük
• Kohaliku omavalitsuse ettekirjutus või trahv
Vaatame neid lähemalt.
Kindlustus
Kindlustusandjad võivad enne lepingu sõlmimist kontrollida, kas hoones tehtud ehitustööd on seaduslikud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud.
Praktikas on meie poole pöördunud kliente, kellel on tekkinud probleem just seetõttu, et hoonesse paigaldatud õhksoojuspump ei olnud seadustatud.
Veel olulisemaks muutub see siis, kui toimub kindlustusjuhtum. Kui tulekahju või muu kahju on seotud õhksoojuspumba paigaldusega, võib tekkida küsimus, kas paigaldus vastas kehtivatele nõuetele ning kas kõik vajalikud dokumendid olid olemas.
Kuigi iga kindlustusjuhtumit hinnatakse eraldi ning lõpliku otsuse teeb kindlustusandja, aitab nõuetekohaselt seadustatud õhksoojuspump vältida võimalikke vaidlusi.
Kinnisvara ost ja müük
See on praktikas kõige sagedasem põhjus, miks inimesed meie poole pöörduvad.
Sageli avastatakse õhksoojuspumba seadustamata olek alles siis, kui kinnisvara on juba müügis või ostja on leitud.
Näiteks võib pank laenutaotluse menetlemisel kontrollida ehitisregistri andmeid. Kui selgub, et õhksoojuspump ei ole nõuetekohaselt seadustatud, võib see tekitada lisaküsimusi ning pikendada kogu tehingu protsessi.
Probleem on selles, et õhksoojuspumba seadustamine ei ole tavaliselt kiire menetlus.
Enne tuleb koostada projekt, seejärel esitada ehitusteatis ning oodata kohaliku omavalitsuse menetlust. Sõltuvalt piirkonnast võivad menetlusse olla kaasatud mitmed ametnikud ning vajadusel ka teised osapooled, näiteks korteriühistu või naabrid.
Seetõttu on mõistlik vajalik dokumentatsioon korda teha juba enne kinnisvara müüki. Kui plaanid kinnisvara müüa järgmise 1–2 aasta jooksul, tasub õhksoojuspumba seadustamine ette võtta juba praegu. Menetlus võib võtta aega ning ostja leidmisel ei pruugi enam olla võimalik kogu dokumentatsiooni kiiresti korda saada.
Kohaliku omavalitsuse ettekirjutus või trahv
Ka see on viimastel aastatel muutunud järjest tavalisemaks.
Kui kohalik omavalitsus avastab, et õhksoojuspump on paigaldatud ilma nõutava ehitusmenetluseta, võib ta nõuda puuduste kõrvaldamist.
Sageli märgatakse seadustamata õhksoojuspumpa hoopis mõne teise menetluse käigus. Näiteks siis, kui omanik soovib seadustada mõne muu ehitise või tehakse piirkonnas järelevalvet.
Enamasti antakse esmalt võimalus puudused kõrvaldada. Kui nõudeid siiski ei täideta, võib kohalik omavalitsus rakendada ehitusseadustikus ette nähtud meetmeid.
Kui kaua õhksoojuspumba ehitusteatise menetlus kestab?
See on üks kõige sagedasemaid küsimusi, mida meilt küsitakse.
Täpset menetluse kestust ei ole võimalik ette ennustada, sest see sõltub eelkõige kohalikust omavalitsusest, projekti keerukusest ning sellest, kas menetluse käigus esitatakse täiendavaid märkusi.
Meie kogemuse põhjal võib arvestada järgmiste ajavahemikega:
• Väiksemad omavalitsused: üldjuhul 2–4 nädalat
• Suuremad omavalitsused (näiteks Tallinn): tavaliselt 1 kuu või kauem
Põhjuseks on see, et suuremates omavalitsustes liigub taotlus sageli mitme erineva menetleja vahel ning enne otsuse tegemist võivad oma arvamuse anda ka teised osapooled.
Ehitusseadustiku kohaselt on kohalikul omavalitsusel üldjuhul 30 päeva aega ehitusteatise menetlemiseks. Praktikas kasutatakse suuremates omavalitsustes see tähtaeg sageli peaaegu täielikult ära.
Kui menetluse käigus tehakse projektile märkusi, tuleb need esmalt lahendada ning seejärel esitada täiendatud projekt uuesti menetlusse. Sellisel juhul algab uus menetlusetapp. Kuigi ka selle puhul on seaduses ette nähtud kuni 30-päevane menetlustähtaeg, vaadatakse väiksemad täiendused praktikas sageli läbi märksa kiiremini.
Seetõttu soovitame õhksoojuspumba seadustamisega alustada võimalikult varakult, eriti juhul, kui lähiajal on plaanis kinnisvara müüa või refinantseerida.
Praktiline soovitus: Kui tead juba täna, et soovid kinnisvara järgmise aasta jooksul müüki panna, ära jäta õhksoojuspumba seadustamist viimasele hetkele. Menetlus võib võtta mitu nädalat ning mõnel juhul ka mitu kuud.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas naaber võis paigaldada õhksoojuspumba ilma ehitusteatiseta?
See, et naaber paigaldas õhksoojuspumba aastaid tagasi ilma ehitusteatist taotlemata, ei tähenda, et ehitusteatis ei oleks olnud vajalik või et sama võib teha ka täna.
Kehtiva ehitusseadustiku kohaselt käsitletakse õhksoojuspumba paigaldamist üldjuhul ehitise tehnosüsteemi muutmisena ehk ümberehitamisena. Sellisel juhul tuleb enne tööde alustamist esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis koos projektiga ning pärast paigaldamist kasutusteatis.
Kui vajalikud menetlused jäävad tegemata, võivad hiljem tekkida probleemid näiteks:
• kinnisvara müümisel;
• pangalaenu taotlemisel;
• kindlustusega;
• kohaliku omavalitsuse järelevalve käigus.
See, et keegi teine ei ole nõudeid täitnud või tema suhtes ei ole järelevalvet tehtud, ei vabasta teisi omanikke seadusest tulenevate kohustuste täitmisest.
Kas õhksoojuspump vajab ehitusteatist?
Jah. Enamiku elamute puhul tuleb õhksoojuspumba paigaldamiseks esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis koos projektiga. Pärast paigaldamist tuleb üldjuhul esitada ka kasutusteatis. Õhksoojuspumba paigaldamist käsitletakse kehtiva ehitusseadustiku järgi ehitise tehnosüsteemi muutmisena ehk ümberehitamisena.
Jah. See, et naaber ei ole ehitusteatist esitanud, ei tähenda, et seda ei oleks pidanud tegema või et sama võib teha ka täna. Seadusest tulenevad kohustused kehtivad kõigile sõltumata sellest, kuidas on varasemalt käitutud.
Seadustamata õhksoojuspump võib hiljem põhjustada probleeme näiteks kinnisvara müügil, kindlustusega või kohaliku omavalitsuse järelevalve käigus.
Kui paigaldad uue õhksoojuspumba, tuleb üldjuhul esitada mõlemad.
• Ehitusteatis annab õiguse tööde tegemiseks.
• Kasutusteatis kinnitab, et õhksoojuspump paigaldati vastavalt projektile ning selle võib kasutusele võtta.
Kui õhksoojuspump paigaldati enne 1. juulit 2015 või vajalik dokumentatsioon puudub, toimub seadustamine üldjuhul ainult kasutusteatise kaudu ning sellele võivad lisanduda auditid.
Korterelamu on ehitisregistris üks tervik. Kui ühe korteri kütte- või jahutussüsteemi muudetakse, muutuvad tehnilised andmed kogu hoone kohta.
Lisaks paigaldatakse õhksoojuspumba välisosa tavaliselt hoone fassaadile või rõdule, mis on seotud ühise omandiga ning võib mõjutada teisi korteriomanikke nii visuaalselt kui ka müra seisukohalt.
Jah.
Kui õhksoojuspump paigaldati enne ehitusteatise esitamist, on võimalik see tagantjärele seadustada.
Arvestada tuleb aga sellega, et menetluse käigus võib kohalik omavalitsus nõuda olemasolevale paigaldusele muudatusi. Näiteks võib tekkida vajadus lisada müravarjestus, muuta välisosa asukohta või teha muid täiendusi.
Õhksoojuspumba paigaldamisel muudetakse ehitise tehnosüsteeme ning seda käsitletakse ehitusseadustiku järgi ehitise ümberehitamisena.
Nõuded tulenevad eelkõige:
• ehitusseadustiku lisast 1 (ehitusteatis ja projekt);
• ehitusseadustiku lisast 2 (kasutusteatis).
Kui kõik vajalikud andmed on olemas, valmib projekt ehitusteatis.ee kaudu tavaliselt 1–3 tööpäeva jooksul.
Pärast taotluse esitamist sõltub menetluse kestus kohaliku omavalitsuse töökoormusest.
Praktikas võib arvestada järgmiste tähtaegadega:
• väiksemad omavalitsused: umbes 2–4 nädalat;
• suuremad omavalitsused (näiteks Tallinn): tavaliselt 1 kuu või kauem.
Kui menetluse käigus tehakse märkusi, võib menetlus pikeneda.
Kasutusteatise menetlus on tavaliselt mõnevõrra kiirem kui ehitusteatise menetlus.
Praktikas võib arvestada ligikaudu 1 nädalast kuni 2 kuuni, sõltuvalt kohaliku omavalitsuse töökoormusest ja esitatud dokumentidest.
Õhksoojuspumba müratase peab vastama kehtivatele müranõuetele.
Oluline on mõista, et nõuded ei kehti õhksoojuspumba juures mõõdetud müratasemele, vaid naaberkinnistu piiril või müratundliku ala juures.
Näiteks võib õhksoojuspumba tootja poolt märgitud müratase olla 53 dB(A), kuid umbes 5 meetri kaugusel langeb müratase ligikaudu 39 dB(A). Seetõttu ei tähenda tootja poolt märgitud müratase automaatselt, et pump ei vasta nõuetele.
Õigusaktides ei ole sätestatud kindlat minimaalset kaugust.
Oluline on, et õhksoojuspumba müra vastaks kehtivatele nõuetele naaberkinnistu piiril.
Praktikas võib juhtuda, et kui välisosa paikneb väga lähedal naaberkinnistule (näiteks vähem kui umbes 5 meetri kaugusel), soovib kohalik omavalitsus näha ka naabri nõusolekut.
Jah.
Üldjuhul nõuavad kohalikud omavalitsused, et kondensaatvesi juhitakse hoone konstruktsioonidest eemale.
Kondensaatvesi ja veeaur ei tohi kahjustada hoone konstruktsioone, välisviimistlust ega põhjustada probleeme naabritele.
Enamasti võib, kuid see sõltub konkreetsest hoonest ja kohaliku omavalitsuse nõuetest.
Oluline on, et:
• korteriühistu annaks nõusoleku;
• õhksoojuspump sobiks hoone välisilmega;
• kondensaatvesi oleks nõuetekohaselt ära juhitud;
• müra vastaks kehtivatele nõuetele.
Praktikas saadakse luba sagedamini siis, kui välisosa jääb rõdupiirde taha ega ole tänavalt hästi nähtav.
Kui palju maksab õhksoojuspumba seadustamine?
Ehitusteatis.ee kaudu on hinnad järgmised:
| Teenus | Hind |
|---|---|
| Õhksoojuspumba projekt + ehitusteatis | 199 € |
| Kasutusteatis | 99 € |
Kui õhksoojuspump on paigaldatud aastaid tagasi ning vajalikud dokumendid puuduvad, võib olla vajalik olemasoleva olukorra auditeerimine.
Sellisel juhul võivad kogukulud ulatuda üle 1000 euro, sest lisaks dokumentide koostamisele võib olla vaja tellida erinevaid auditeid ning kaasata mitmeid spetsialiste.
Seetõttu tasub õhksoojuspump seadustada võimalikult varakult, mitte alles siis, kui kinnisvara müük või muu oluline toiming on juba käsil.
Levinumad vead õhksoojuspumba seadustamisel
Õhksoojuspumba seadustamisega puutuvad paljud majaomanikud kokku esimest korda. Seetõttu tehakse sageli vigu, mis võivad menetlust pikendada või tuua kaasa täiendavaid kulusid.
Järgnevalt on välja toodud kõige levinumad probleemid, millega meie praktikas kokku puutume.
1. Õhksoojuspump paigaldatakse enne ehitusteatise kinnitamist
Üks sagedasemaid eksimusi on see, et õhksoojuspump paigaldatakse enne ehitusteatise menetluse lõppu.
Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus kohaliku omavalitsuse hinnangul tuleks paigalduslahendust muuta või soovitakse projektis teha muudatusi. Kui seade on juba paigaldatud, võib nende muudatuste tegemine olla keeruline või kulukas.
Üldjuhul on mõistlik oodata, kuni ehitusteatis on menetletud ja töödega võib alustada.
2. Arvatakse, et iga õhksoojuspump on ühesugune
Sageli eeldatakse, et kui naaber paigaldas õhksoojuspumba ilma probleemideta, siis kehtivad samad tingimused ka teise hoone puhul.
Tegelikult sõltuvad nõuded näiteks:
• paigalduskohast;
• kohaliku omavalitsuse nõuetest;
• müratasemest;
• hoone arhitektuurist;
• muinsuskaitse- või miljööväärtuslikust piirkonnast.
Seetõttu ei pruugi ühele objektile sobiv lahendus sobida teisele.
3. Menetlusega alustatakse liiga hilja
Paljud kliendid pöörduvad meie poole alles siis, kui kinnisvara ostja on juba olemas või pank soovib näha seadustatud õhksoojuspumpa.
Sellisel juhul võib menetluseks jääda liiga vähe aega.
Praktikas on mõistlik õhksoojuspumba seadustamisega alustada enne, kui kinnisvara müügiprotsess algab.
4. Arvatakse, et projekt on lihtsalt vormitäide
Projekt ei ole pelgalt joonis.
Selle eesmärk on anda kohalikule omavalitsusele selge ülevaade sellest:
• milline õhksoojuspump paigaldatakse;
• kuhu see paigaldatakse;
• kuidas see paigaldatakse;
• kas lahendus vastab kehtivatele nõuetele.
Mida selgem ja põhjalikum projekt on, seda sujuvam on üldjuhul ka menetlus.
Kelle poole pöörduda õhksoojuspumba seadustamiseks?
Õhksoojuspumba seadustamise võib omanik teoreetiliselt ise läbi viia. Selleks tuleb koostada projekt, esitada ehitusteatis Ehitisregistrisse ning pärast paigaldamist kasutusteatis koos vajalike dokumentidega.
Praktikas otsustavad paljud omanikud kasutada projekteerija abi, sest menetlus eeldab head teadmistepagasit nii Ehitisregistrist, ehitusseadustikust kui ka kohalike omavalitsuste nõuetest ning kogemust menetlejatega suhtlemisel.
Meie kogemuse põhjal tekivad kõige sagedamini probleemid just taotluse esitamisel ja menetluse käigus esitatud märkuste lahendamisel.
Miks valida ehitusteatis.ee?
Õhksoojuspumba seadustamine on meie põhitegevus.
Oleme aidanud seadustada üle 700 õhksoojuspumba üle Eesti ning tegeleme igapäevaselt just õhksoojuspumpade projektide, ehitusteatiste ja kasutusteatiste koostamisega. Meie teenus on spetsialiseeritud õhksoojuspumpade seadustamisele.
Meie eesmärk on muuta kogu menetlus kliendi jaoks võimalikult lihtsaks. Vajadusel koostame projekti, esitame taotluse Ehitisregistrisse ning suhtleme menetluse käigus kohaliku omavalitsusega.
Kui soovid oma õhksoojuspumba seadustada või vajad nõu konkreetse objekti kohta, võta meiega ühendust.
Kokkuvõte
Enamiku Eestis paigaldatavate õhksoojuspumpade puhul on vajalik esitada ehitusteatis koos projektiga ning pärast paigaldamist kasutusteatis.
Kuigi menetlus võib esmapilgul tunduda keeruline, on selle eesmärk tagada, et õhksoojuspump oleks paigaldatud ohutult, vastaks kehtivatele nõuetele ning ei põhjustaks probleeme ei omanikule ega naabritele.
Kui õhksoojuspump jääb seadustamata, võivad hiljem tekkida probleemid kinnisvara müügil, kindlustusega või kohaliku omavalitsuse järelevalve käigus. Seetõttu tasub vajalikud toimingud teha aegsasti, mitte alles siis, kui tekib kiire vajadus.
Kui soovid õhksoojuspumba seadustamise jätta spetsialistide hooleks, aitab ehitusteatis.ee koostada vajalikud projektid, esitada ehitusteatise ja kasutusteatise ning nõustab kogu menetluse vältel.
Tutvu teenusega või küsi personaalset pakkumist meie kodulehe kaudu.
